Tetun: SEA Demetrio D.A de Carvalho Halao enkontru Bilateral ho Ministra Ambiente no Alterasaun Klimatika Finlandia
Roma/Itália - 07/11 /2019 - Iha Quinta feira née , Secretario Estado Ambiente (SEA) Demetrio D.A de Carvalho halao enkontru bilateral ho Ministra Ambiente no Alterasaun Klimatika husi Finlandia.
Objetivu enkontru ne hodi diskuti asuntu sira relasiona ho ambiente, alterasaun klimatika no spesifilamente kona ba Protokol Montreal.
Iha enkontru ne Sua Excelencia SEA agradese ba Governu Finlandia ba sira nia kontribusaun lideranca ba negosiasaun no impelentasaun Protocol Montreal e tanba ajuda mos Timor-Leste liu husi dalan oin-oin durante Timor-Leste iha prosesu luta ba independencia.
Relasiona ho Conferencia Montreal Protocol (MOP 31), Sua Excelencia SEA mos fo hanoin katak Timor-Leste nia posisaun klaru hodi suporta implementasaun Protocol Montreal no prontu ratifika Kigali Amandment kona ba hamenus gas sira nebe hamihis kamada de ozone no potensi boot hodi kontribui ba gas stufa, liu-liu gas halogenika sira nebe uza ba AC uma no AC kareta, zelera, freezer boot sira iha loza nsst.
Iha parte seluk, S.E. SEA mos hatoo parabens ba Finlandia tanba nudar nasaun kiik ida maibe iha sistema jestaun ba ambiente, liu-liu jestaun ba lixu nebe avansadu tebes. Alien de ne S.E SEA mos hateten katak Governu Timor-Leste mos iha intervensaun balun nebe iha prosesu planu e sei servisu parseria ho organizasaun balun atu produs lixu plastiku ba bensin,solar, aspalt ou keramik. Iha parte seluk, S.E. SEA mos fahe hanoin tuir intervensaun diplomata katak Timor-Leste ne nasaun konsumedor ba gas sira nebe estraga kamada de ozone, laos produs. Se koalia kona ba hamenus gas ne, difisil se ita tama sai uma kain hodi husu atu hamenus. Fasil liu wainhira ita taka be iha torneira nia hun (jere kedas iha upstream efisiente liu kompara ho jestaun iha downstream).
S.E. SEA fo hanoin katak, Finlandia nudar nasaun ida nebe avansadu ona ba jestaun ambiente. Tanba ne, espera bele iha kolaborasaun servisu iha futuru ho Timor-Leste e liu husi dalan ida ne Timor-Leste mos bele iha oportunidade atu aprende no eleva konhesementu hodi melhora jestaun asuntus ambientais iha rai laran.